Äripäev, Allan Rajavee • 18. Juuli 2019
Helme plaan renditööjõuga pahandab ettevõtjaid
Mart Helme juhitav siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse ja siseministri määruse muudatused, millega tahetakse panna piir juhtumitele, kus võõrtööjõu töötamine on eksitavalt vormistatud. Ministeeriumi plaan aga tekitaks kohalikele tööandjatele juurde bürokraatiat, mis renditavast võõrtööjõust sõltuvatele ettevõtjatele meelehärmi tekitab.
Näiteks teatas elektroonikatööstuse liit, et renditööjõu kättesaadavuse raskendamine võib lükata sektori kriitilisse seisu. “Planeeritav seadusemuudatus ohustab ettevõtete võimalust omada piisavat võimekust toodete-teenuste pakkumiseks, sealjuures töökohtade hoidmiseks ja loomiseks,” märkis elektroonikatööstuse liidu volikogu juht Otto Pukk.
Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul pärsib karmistuv kord Eesti konkurentsivõimet ja pikendab näiteks võõrtöötajate registeerimiseks kuluvat menetlustähtaega viie päeva võrra. Kolgi hinnangul peaks riik vastupidises suunas liikuma ehk norme leevendades majandusele hoogu juurde lükkama.
Välistööjõu kasutamist pidurdavad lahendused tekitavad aga liidu sõnul olukordi, kus “illegaalse” tööjõu kasutamine on üks variant ellu jääda, sest ei ole vajalikku ressurssi tegeleda keeruka dokumentatsiooniga.
“Kui välistööjõu sissetoomise reeglid tagavad paindlikkuse ja protsessid on läbipaistavad ning arusaadavad, lahendab see tõenäoliselt suurema osa nii-öelda illegaalse tööjõu probleemidest ja jätab ka maksurahad Eestisse,” rõhutas Kolk.
Võõrtööjõu kategooriad nõuavad selgitamist
Samal arvamusel on taimekasvatajaid ja aiandussaaduste tootjaid ühendava aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Näiteks on Strastini sõnul aiandusettevõtjatele oluline, kas lühiajaline ja hooajaline töötamine koondatakse seaduse silmis ühe mõiste alla.
“Välismaalaste seaduses oli eraldi hooajalist töötamist puudutav klausel, kuid ajakirjanduse vahendusel olen mõistnud, et muudatuste eesmärk on karmistada just lühiajalist tööjõudu vahendavatele esitatavaid tõendamisnõudeid,” sõnas Strastin.
Strastin tõdes, et ilma hooajalise välistööjõuta oleksid valdkonna ettevõtted käpuli. Samas täpsustas ta, et aiandusliitu kuuluvad ettevõtted renditöö vahendajate teenuseid väga ei kasuta. “Oleme endale vajaliku välistööjõu palganud otse sihtriigist, toonud nad siia ja teinud kindlaks, et nende dokumentidega on kõik korras,” ütles Strastin.
Peatöövõtja ei saa vastutada kõige eest
Ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson tõdes, et praegusel kujul jääb siseministeeriumi eelnõus õhku mitu küsimärki. Näiteks uus pöördtõendamise nõue näeks ette, et töötaja õigust Eestis töötada peab suutma tõendada nii vahendaja kui ka tellija.
“Kuidas see pöördtõendamine hakkab toimima ja millisel kujul? Seda me väga ei mõista,” nentis Peterson. Kui ehitusettevõte on tasunud renditööjõu vahendajale keskmise palga ulatuses vajaliku palgafondi, siis peaks vastutama tellimuse õiguspärase täitmise eest vaid vahendaja, leidis ta.
Seejuures tõdes ta, et pakutud trahvimäärad on ääretult tõsised. “Need on piisavalt suured, et heidutada ehitajaid sõlmimast lepinguid renditööjõu vahendajatega, isegi kui neil on kõik korras,” tõdes Peterson.
Kui tõendamis- ja vastutuskohustus lasuks ainult renditööjõu vahendajal ja mitte ehitajatel, siis oleks muudatus tema sõnul tervitatav. “Kas me sellise regulatsiooniga probleeme lahendame – selles me praegu kahtleme,” tunnistas Peterson.
Ministeerium: igaüks vastutab enda eest
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul ei pääse võõrtööjõudu tellivad ehitusettevõtjad vastutusest, kuid see jaguneb võrdselt. “Uuest korrast lähtuvalt ei ole vahet, kas tegemist on peatöövõtja või alltöövõtjaga – kohustused ja vastus on sama ning rikkumisel rakenduvad sanktsioonid samamoodi,” ütles Annus.
Seejuures toonitas ta, et peatöövõtja ei saa vastutada alltöövõtjate seadusevastaste valikute eest. Kui aga mõni alltöövõtja ei suuda politsei- ja piirivalveameti nõudmisel võõrtööjõu kasutamise õiguspärasust tõendada, siis peatatakse välisriigi kodaniku töötamine koheselt. “See tähendab peatöövõtjale, et objektil töö osaliselt või täielikult seisab,” nentis ta.
Annus märkis, et aus koostöö pea- ja alltöövõtjate vahel on ettevõtjate vaheline küsimus, millesse riik ei kavatse sekkuda. “Peatöövõtjal on alati võimalik enne alltöövõtjaga lepingu sõlmimist küsida alltöövõtjalt välja dokumendid, kuidas tema välistööjõud on tööle vormistatud,” soovitas Annus.
Siseministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud seadusemuudatuste alusel soovitakse vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ning plaanitakse muu hulgas hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ning panna vastutus reeglite järgimise eest tööandjale. Samuti plaanitakse muudatuste kohaselt pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale.
Siseministeeriumi andmetel töötas Eesti 15. juuli seisuga 18 993 võõrtöölist. Siseminister Mart Helme aga toonitas, et see pole kindlasti kogu pilt, sest tööturul on ka palju kaardistamata musta võõrtööjõudu. Sestap on Helme hinnangul vaja probleemi ohjeldamiseks karmistada lühiajalise võõrtööjõu palkamise korda ja seada sisse trahvimäärad, mis heidutaksid ettevõtjaid võõrtööjõuga võetud riske võtmast.
Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused juba 1. septembrist 2019.
